Mile Zero Dance liikmed reflekteerivad äsja lõppenud festivali HTF2013

Võtis veidi aega, aga nüüd võib lugeda HTF2013 sündmusi kokkuvõtevat vestlusringi MZD liikmetega   ka eesti keeles.

MDZ staabis. Loe rohkem etenduse ja MDZ liikmete kohta siin.

... väikesed lapsed on kõige inspireerivamad tantsijad  

11. augusti pärastlõunal toimus vestlusring Gerry Morita, Patrick Arès-Pilon, Shawn Pinchbeck ja Gerhard Locki vahel Heltermaal praami oodates lõppenud festivali teemadel.

Gerry töötubade ajal

Patrick ja Shawn Kassari kiigeplatsil

Gerhard: Kuidas teile festival meeldis?

Gerry: Minu meelest toimis festival kenasti. Osalejad olid väga innukad. Tundub, et tegemist on väga hea võimalusega nii noorte ja keskkooli- kui ka ülikooli tasemel tantsijatele kohtuda suvel ja teha koos tööd. Mulle meeldis, kui palju erinevaid töötubasid pakuti. Õpetamise maht oli uskumatult kõrge. Tajusin palju sõbramehelikkus ja inimlikku vaimu erinevatelt paikadelt Hiiumaale tulnud tantsijate vahel. Sellised mõtted siis :)   

Gerhard: Kuidas tundusid õhtused etendused? 

Gerry: Ka siin võib välja tuua, et näidatu oli väga erinev, mulle tõesti meeldisid lapsed, kes täna esinesid kiriku varemete juures, neis oli nii palju enthusiasm ja loomingulisust. Ma nägin, et nende kunstiline panus oli väga loomingulisel tasemel. Minu meelest need väikesed-väikesed lapsed on kõige inspireerivamad tantsijad, sest nad tuletasid mulle meelde, miks ma tantsin :)    

Lapsed esinemas kiriku ees.

Loe rohkem allpool...

Patrick: Jah, see oli lahe :)

Gerhard: Kuidas olete rahul enda esinemisega?

Gerry: Meil oli vaid üks päev üles ehitamiseks ja proovide läbi viimiseks laval. Ruum oli väga ilus ja tehnilise toimkonnaga oli nii hea töötada...

Patrick: … suurepärane toimkond... 

Gerry: … jah, suurepärane toimkond. Oleks suurepärane olnud saada rohkem aega selles ruumis töötada. Ruumi lagi oli vapustav. Jah, ma arvan, et meie esinemine läks päris hästi.   

Käina Huvi- ja kultuurikeskuse lagi.

Gerhard: Teie etendus koosnes kahest osast, mille seos tegelikult väga tihe ei olnud, kas pole? Kas panite kaks erinevat asja kokku?

Gerry: Etenduse esimese osa idee oli kasutada spetsiifilist situatsiooni, ebakonventsionaalset vaatamiskeskkonda [lava taga] ja alles siis astuda tavalisele teatrilavale. Ja ilmselt selles on erinev energia alustamaks etendust, sest algus oli väga aeglane ja unistuslik ... ja sellise mentaalse ruumiga ma soovisingi et publik vaataks teist osa. Sedalaadi unistuslik, mälestusi täis mentaalne ruum ... ja isegi, kui energia teises  osas oli erinev, vaatamise avatus on sama: see on väga avatud ja pingevaba nagu hoomamatu unistus. See on isegi süreaalsem kogemus kui tavaline etendus, see ei soovigi meelt lahutada, me katsume painutada aega, kasutada aega materjalina tantsus. Isegi kui meil on heli ja pilt ja kehaliikumist jääb aeg peamiseks materjaliks. Eesmärk on võimaldada inimestel tajuda aega uuel viisil. See on üks neist suurtest ideedest millega ma töötan.  

Gerhard: Kuidas Sulle meeldisid Sinu enda töötoad?

Gerry: Töötoad olid tegelikult üsna lühikesed. Ma nägin igat rühma ainult kaks korda [sest etenduse ettevalmistuspäeval ta ei õpetanud – GL]. Ma loodan, et sain anda neile väikese esmamulje nõnda töötamisest, sest tegelikult kestavad päris-kontaktimprovisatsiooni tunnid kolm tundi, eesmärgiga, et keha muudaks aega. Keha liikumise kiirus on tegelikult väga aeglane. Õpetada keha oma enda kiirusel on väga aeglane protsess. See oli mitmele osalejale päris uus asi, mitmel oli kogemusi sel alal. Ma arvan, et kõik need noored olid väga avatud. Nad proovisid kõike ja keegi ei saanud viga. Ma arvan, nad õpisid midagi uut improvisatsioonist. Mõnedele vanematest osalejatest püüdsin selgitada ka kontaktimprovisatsiooni metafüüsilist tausta tantsust, loodusest ja gravitatsioonist. Nad võib-olla jätsid neid ideid meelde ja rakendavad neid nende enda tegevuses.

Gerry seletamas kontaktimprovisatsiooni metafüüsilist tausta.

Gerhard: Nii palju kui Sul oli võimalik jälgida festivali, on Sul võimalik anda mõnda nõuannet või tuua välja mis Sulle eriti meeldis või mis oli problemaatiline?

Gerry: Eristus [töötubade] osalejate ja (eel)professionaalsete tantsijate vahel oli natuke kummaline, ma ei näinud osa tantsijaid mitte enne kui tänastes etendustes [ta ilmselt viitab siin lavastusprotsesside osalejatele – GL]. Ma oleksin võinud kõrgemal tasemel õpetada ja oleksin soovinud rohkem neid [tantsijaid oma rühmades]... see oli kummaline eristus.

Ma arvan, viis, kuidas kuidas töötada muusikaga on midagi, mida tantsijad peavad rohkem arvestama, selle asemel et kasutada Hollywoodi muusikat või Beyonce. Tantsijad peavad rohkem kasutama originaalset ja kõrgekvaliteetset muusikat. Samuti, töötades heliga ei pea see alati kokku minema liikumisega, vaja oleks mõnda kontarsti ja tunnetust rakendada muusikat kui kunstivormi. Minu meelest on see midagi, mida just noored tantsijad peavad avastama. Tõenäoliselt oleks suurepärane kasutada sel festivalil ka live-muusikat töötubades.   

  

Gerhard: Tõepoolest, olen seda viimast rakendanud 2011 oma koreomuusikalistes töötubades ja etenduses kui osa kontseptsioonist mängides (klaveril) live tantsijate liikumisi saates, samuti oli meil live-muusikud erinevates (nii professionaalsetes kui ka lavastusprotsesside) etendustes eelnevatel aastatel...

Gerry: Jah, see on tõesti hea, et tantsijad kuulavad live-muusikat ja kasutada seda ka  töötubades ...   

Gerhard: … see parendab kommunikatsiooni ...

Gerry: … ja koreograafiale on see hea, samuti ... professionaalses koreograafias muusika peaks olema nii originaalne kui võimalik. Võib-olla finantsid ei luba, kuid isegi väikesed lapsed kasutasid pulki ja lõid enda helid. Mulle meeldis see väljakutse. 

Gerhard: Nii palju kui Sul oli aega midagi näha, kuidas Sulle Hiiumaa meeldis? 

Gerry: Ma ei saanud tegelikult Hiiumaad väga kogeda, sest olin tegevuses iga päev. Sellel ühel väljasõidupäev, kui me sõitsime mere lähedusse [Kassari], tundus see koht väga kena. Aga ma ei näinud väga palju, sest õpetasin või esinemas või vaatasin teisi etendusi. Selles mõttes oli see paika pandud kavaga festival. Ja kontakt inimestega oli vähe, natuke oli, aga oleks võinud olla rohkem :)  

Gerhard: Patrick, kuidas Sulle meeldis meie reis fiomivõtete välikohale, kus me suurtes silodes improviseerisime?

Patrick: Ja, see oli huvitav.

Gerhard: Oled Sa rahul oma osaga oma etenduses? Kas kõik töötas hästi?

Patrick: Jah :)

Gerry: Mulle meeldisid vanemad oma väikeste lastega. Oleks möeldav töötoad väikeste laste ja vanematega koos...

Patrick: … jah, mõlemad koos tantsimas :) …

Gerhard: … tõepoolest, sel aastal esimest korda pakuti töötuba vanematele, festival eksperimenteerib ja areneb...

Gerhard: …ja Shawn, oled Sa rahul oma osaga oma etenduses?

Shawn: Jah, olin päris rahul esinemisega, see töötas kenasti, tehniliselt, ja kõlas päris hästi, kokkuvõtes see oli väga hea. 

Gerhard: … ja meie ühine improvisatsiooniline jämmimine?

Shawn: See oli lahe. Ma ei tegele iga päev vj'inguga ja see oli kena,  natuke katsetada, ja inimestele see meeldis, see on hea :) ... üsna kreisi kohati ja abstraktne ... 

Gerhard: … ja meie väliimprovisatsioon filmivõtete kohas silodes... 

Shawn: … jah, silodes :), vapustav, see oli samuti lahe, kahtlemata, kas Sa kuulasid neid lindistusi juba?

Gerhard: … jah, mulle meeldis viimane eriti, rohkem abstraktne, kuid väike tervik, lõpuks läksin üle Bachilikele struktuuridele – alustades mürast me alati jõuame Bachini väja, see on kindel ;)  

Shawn: Jah, mulle see meeldis ja mulle meeldis festival tervikuna.

Gerhard: Kas on Sul mõnda soovitust või ideeid veel jagada?

Shawn: Tegelikult mitte, ma ei osalenud töötubades, seetõttu puudub mul ülevaade sellest, mis seal toimus. Hea tagasiside andmiseks peaksin olema rohkem protsessi sees.

Gerhard: Ok, meie praam saabus, me peaks lõpetama oma vestlust. Palju tänu teile kõigile!